Filippa on küll vana, aga Eestimaal üsna haruldane õunasort. Seetõttu teeme seda mahla igal aastal üsna vähe ja tavaliselt kipub see juba enne jõule otsa saama. Maitse poolest selline keskmiselt magus ja keskmiselt hapu.
Krameri tuviõuna mahl on hästi tugeva õunamaitsega ja pigem hapukas – umbes selline, nagu tavaliselt Antoonovka mahl on. Aga et sel aastal saime Antoonovkast üsna magusa mahla, siis soovitame sel hooajal hapuma mahla sõpradele hoopis seda mahla.
Cortland on küll ameerikamaalt pärit õunasort, aga ka Eestis on seda juba eelmise sajandi algusest kasvatatud. Õunad püsivad sügisel puu otsas hästi kaua ja jõuavad koguda parasjagu magusust. Mõned on Cortlandi mahla suisa ahjuõunamahlaks nimetanud ja tõesti – maitses on tunda selgelt ahjuõunale omast magusust ja ehk sutsuke kaneeligi.
Kuldrenetist tehtud mahl on maheda maitsega ja pigem magusapoolne. Mahlas on hästi tunda seda päris õige kuldreneti õuna maitset. Kõlbab nii niisama joomiseks kui ka lastele morsi tegemiseks.
Talvenaudingu õunad lähevad valmides kenasti punaseks ja üsna magusaks ning ka nendest tehtud mahl saab veidike roosat tooni ja mõnusat magusat maitset.